Personaaltreener soovitab

04.02.2014

Massaažist ja selle kasulikkusest

Krista Majak

Tänapäeva kiire elu juures on vahel raske leida aega iseendale. Massaaž on meeldiv ning ühtlasi ka oluline nii treeningjärgses lihashoolduses kui ka lihtsalt igapäeva tööst tekkivate pingete vähendamisel.

 

Massaaž on iseenesest erinevate võtete kompleks, mis seisneb kehapinna mehaanilises ärritamises organismi funktsioonide arendamise, tugevdamise ja taastamise eesmärgil.

 

Massaaž on olemas olnud juba pikka aega ning tänapäeval tuntakse enam kui 75 erinevat massaažiliiki. Terminit massaaž, kasutatakse selleks, et kirjeldada manipulatsiooni pehmete kudedega ning see võeti kasutusele alles 19.saj keskpaiku.

 

Massaži olemus seisneb inimese keha doseeritud mehaanilises ärritamises eriliste võtetega, mida sooritatakse masseerija kätega või spetsiaalsete aparaatide abil. Organismi erinevad elundid ja süsteemid reageerivad nendele mõjutustele mitmesuguste funktsionaalsete muutustega. Massaaži mõju aluseks on inimese kudede ja elundite neuroreflektoorsest, humoraalsest ja mehaanilisest toimest tingitud keerulised protsessid.

 

Neuroreflektoorne mehhanism käivitub seoses asjaoluga, et masseerimisel ärritatakse suurt hulka närvilõpmeid, mis paiknevad nahas, siseelundites, lihastes, kõõlustes ja sidemetes. Retseptorite ärritamisel tekkiv närviimpulsside vool kutsub esile organismi üldise komplitseeritud vastusereaktsiooni, mis väljendub mitmesugustes elundites ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Organismi vastusreaktsioonide struktuur ja iseloom sõltub kesknärvisüsteemi kõrgemate osade funktsionaalsest seisundist, masseeritava retseptorvälja funktsionaalsest seisundist, massaaži iseloomust ja kasutatavatest meetoditest. Patoloogia puhul ka selle kliinilistest ilmingutest.

 

Veel mängib olulist rolli massaaži toimes ka humoraalne faktor. Massaaži tagajärjel moodustuvad kudedes kõrgaktiivained, mis parandavad verevarustust ja ainevahetusprotsesse.

 

Samuti avaldab massaaž ka vahetut mehaanilist mõju läbi füüsilise surve avaldamise kehapiirkonnale. Kudesid ju tõstetakse, surutakse, hõõrutakse, venitatakse ja teostatakse manipulatsioone. Mehaanilise faktori mõjul kiirenevad just ainevahetusprotsessid, suureneb verevool, tõuseb masseeritava kehaosa temeperatuur, alaneb turse, vabastatakse liited ning väljutatakse liigne sekreet õhuteedest.

 

Massaaž avaldab mõju kehalisele, vaimsele ja emotsionaalsele seisundile.

 

Kehaline mõju avaldub siis nahale, ainevahetuse- ja eritusfunktsioonidele, kardiovaskulaarsele süsteemile, lümfi-ja immuunsüsteemile, lihastele, sidekoele, liigestele ja kõõlustele, respiratoorsele süsteemile, seedesüsteemile ning närvi- ja endokriinsüsteemile.

 

Jättes detailid muus osas kõrvale, peatuksime hetkeks mõjul lihastele. Massaaž aitab lihaskonda paremini ette valmistada kehaliseks koormuseks, vähendab lihaspingeid, jäikust ja spasme. Surve avaldamine suurendab verevoolu ning lihaskude muutub elastsemaks. Massaaž parandab lihase ainevahetust, aitab kiiremini taastuda suurtest kehalistest pingutustest, parandab lihase toitumust, mis kiirendab taaskord koormusjärgset taastumist. Väheneb lihasvalulikkus ning –väsimus, kuna kiireneb vereringe ning laguproduktid eemaldatakse kiiremini, sest suureneb hapniku ja toitainete hulk. Massaaž aitab deaktiveerida lihaskoe ja müofastsiaalseid trigerpunkte, lihaskiudusid “lahutada”, eraldada lihas- ja sidekude, teostades selleks kudede tõstmist ja laiendamist, rakendades ristisuunlisi liigutusi ja sügavat hõõrumist. Seoses lihaspinge vähenemisega suureneb liikuvusulatus, paraneb motoorne võimekus ja saavutusvõime, mis on tingitud trigerpunktide deaktiveerimisest.

 

Massaažiga on võimalik esile kutsuda lihastoonuse tõusu või langust (vastavalt vajadusele.)

 

Seega tuleb massaažist päris palju kasu:

  • Väheneb väsimus
  • Leevenevad pingepeavalud
  • Sügavam uni
  • Suurendab vedeliku ja jääkainete eritumist, parandab seedimist
  • Lõõgastab lihaseid
  • Kiirendab taastumist kehalisest aktiivsusest
  • Suurendab vere- ja lümfiringlust
  • Langetab vererõhku
  • Leevendab lihasspasme
  • Kiirendab lihaste, kõõluste ja teiste kudede ainevahetust
  • Aitab taastuda tugi-liikumisaparaadi vigastustest, vähendab valu, lihasspasme ja turseid.
  • Aitab lõõgastuda
  • Vähendab stressi
  • Vähendab ärevust

 

Kui üldiselt on massaaž sobilik pea kõigile, siis on mõned vastunäidustused ka: ateroskleroos, autoimmuunsed haigused või akuutsed põletikulised protsessid ägenemise perioodil. Samuti haigusseisundid haiguse ägenemise faasis. Emboolia, gripp, infektsioossed haigused, kasvaja puhul tasuks konsulteerida eelnevalt arstiga, kongestiivne südamepuudulikkus – massaaži võib teha ainult pärast arstiga konsulteerimist ning ka siis peab massaaž olema kerge ja lühiajaline. Vastunäidustused on ka kõhulahtisus, kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon), mis pole kontrollitud dieedi, kehalise aktiivsuse ja/või ravimitega, neeruhaigused, naha seenhaigused, palavik, tugev akuutne valu, veenide tromboos, veenilaiendid ja verevalumid (lokaalne vastunäidustus), värsked vigastused ning värske operatsioon.

 

Selleks, et saada asjast maksimaalset kasu on mõistlik teha läbi massaažikuur, mis koosneb vähemalt 6 seansist. Täpsemalt tasuks juba konsulteerida massööriga peale esmast massaažiseanssi.

 

Seega tule uudista pakkumisi meie omas massaažikabinetis ja broneeri endale aeg.

 

Kasutatud kirjandus:

  • Salvo S. Massage Therapy: Principles and Practise. Saunders 2003.
  • Hendrickson, T. Massage for Orthopedic Conditions. Lippincott Williams&Wilkins, 2003.
  • Clay, J.H., Pounds, D.M. Basic Clinical Massage Therapy: Integrating anatomy and treatment. Lippingott Williams&Wilkins, 2003.
Sulge

Tule proovima!

Kutsume Sind meie mõnusasse, hubasesse klubisse külla, et tutvustada klubi võimalusi.

Saada kontakt

   
Sulge